2.2 Kirjeldav ja järeldav statistika. Üldkogum ja valim.
Enamuses statistika käsitlustes tõmmatakse selge piir kähe statistika valdkonna vahele:
1.   KIRJELDAV STATISTIKA, mis pakub meetode (vaatlus)andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja nende kirjeldamiseks ning
2.   JÄRELDAV STATISTIKA, mis käsutab kogutud (vaatlus)andmeid baasina hinnangute ja prognooside tegemiseks (veel) mitte vaadeldud situatsioonide kohta.
Vaatame veelkord neid lauseid igapäevasest elust, mida ma eelpool mainisin. Milliseid nendest on "kirjeldavad" ja millised "järeldavad", kui silmas pidada ülal mainitud tähendust?
*    "Ma käin kinos keskmiselt kaks korda kuus"
*    "Sügisel on oodata palju vihma"
*    "Mida varem sa kordama hakkad, seda paremini sul eksamil läheb"
* * *
Esimene lause on kirjeldav, teine ja kolmas aga ei piirdu vaid kogetu kokkuvõtmisega, vaid nendes tehakse järeldus selte kohta, mis tulevikus tõenäoliselt juhtub.
Selline kähe statistika valdkonna eristamine on tihedalt seotud kähe väga tähtsa mõistega (statistikas): VALIM ja ÜLDKOGUM.
Üldkogumi (ehk populatsiooni) all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused või prognoosid kehtivad.
Näiteks võivad erinevad teadlased teha järeldusi (kõigi) valgete hiirte Õppimisvõime kohta; ära arvata erinevatel eksamitel läbipääsevate Õpilaste (üld)arvu; ennustada viljasaaki (kõigil) uue väetisega väetatavatel põldudel; uurida (kõigi) Tallinna koolilaste õpimotivatsiooni jne.
Nagu te näete, ei mõelda üldkogumi all mitte ainult inimesi, vaid üldkogumi võib moodustada mistahes meid huvitavate sarnaste objektide hulk.
On aga selge, et tegelikus elus ei ole võimalik vaadelda (mõõta, loendada, küsitleda jne.) kõiki meid huvitavaid objekte. Seepärast peab uurija välja valima suhteliselt väikese osa üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Sellist uurimiseks valitud väikest objektide gruppi nimetataksegi VALIMIKS.
Näiteks psühholoog, kes uurib valgete hiirte Õppimisvõimet, loodab, et saavutatud tulemused ning seega ka järeldused kehtivad kõigi valgete hiirte puhul - mitte ainult praegu olemasolevate, vaid ka veel sündimata hiirte puhul ning ta võib isegi loota, et tema tulemusi võib sedavõrd üldistada, et need selgitaks inimese õppimist.
Seega paljud teadlased ületavad kättesaadava informatsiooni piiri: nad üldistavad tulemusi valimilt üldkogumile, nähtult ja kogetult mittenähtule ja mktekogetule.
Tulles tagasi kirjeldava ja järeldava statistika mõistete juurde, võime öelda, et kirjeldav statistika tegeleb valimi (vaatlemisel saadud andmete) resümeerimise ja kirjeldamisega, järeldava statistika ülesanne on aga üldistuste tegemine laiema objektide hulga - üldkogumi -kohta.
Kui täpsed on aga sellised üldistused osalt tervikule? See ongi küsimus, millega statistika laias laastus tegeleb: ta määrab meie eksimise tõenäosuse.