|
||
2.2 Kirjeldav ja järeldav statistika. Üldkogum ja
valim.
Enamuses statistika käsitlustes tõmmatakse selge piir kähe
statistika valdkonna vahele:
1. KIRJELDAV STATISTIKA, mis pakub meetode
(vaatlus)andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja nende kirjeldamiseks
ning
2. JÄRELDAV STATISTIKA, mis käsutab kogutud
(vaatlus)andmeid baasina hinnangute ja prognooside tegemiseks (veel)
mitte vaadeldud situatsioonide kohta.
Vaatame veelkord neid lauseid
igapäevasest elust, mida ma eelpool mainisin. Milliseid nendest on
"kirjeldavad" ja millised "järeldavad", kui silmas pidada ülal mainitud
tähendust?
* "Ma käin kinos
keskmiselt kaks korda kuus"
* "Sügisel on oodata
palju vihma"
* "Mida varem sa
kordama hakkad, seda paremini sul eksamil läheb"
* * *
Esimene lause on kirjeldav, teine
ja kolmas aga ei piirdu vaid kogetu kokkuvõtmisega, vaid nendes tehakse
järeldus selte kohta, mis tulevikus tõenäoliselt juhtub.
Selline kähe statistika valdkonna
eristamine on tihedalt seotud kähe väga tähtsa mõistega (statistikas):
VALIM ja ÜLDKOGUM.
Üldkogumi (ehk populatsiooni) all
mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta meie poolt
püstitatud järeldused, oletused või prognoosid kehtivad.
Näiteks võivad erinevad teadlased
teha järeldusi (kõigi) valgete hiirte Õppimisvõime kohta; ära arvata
erinevatel eksamitel läbipääsevate Õpilaste (üld)arvu; ennustada
viljasaaki (kõigil) uue väetisega väetatavatel põldudel; uurida (kõigi)
Tallinna koolilaste õpimotivatsiooni jne.
Nagu te näete, ei mõelda
üldkogumi all mitte ainult inimesi, vaid üldkogumi võib moodustada
mistahes meid huvitavate sarnaste objektide hulk.
On aga selge, et tegelikus elus
ei ole võimalik vaadelda (mõõta, loendada, küsitleda jne.) kõiki meid
huvitavaid objekte. Seepärast peab uurija välja valima suhteliselt väikese
osa üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta.
Sellist uurimiseks valitud väikest objektide gruppi nimetataksegi
VALIMIKS.
Näiteks psühholoog, kes uurib
valgete hiirte Õppimisvõimet, loodab, et saavutatud tulemused ning seega
ka järeldused kehtivad kõigi valgete hiirte puhul - mitte ainult praegu
olemasolevate, vaid ka veel sündimata hiirte puhul ning ta võib isegi
loota, et tema tulemusi võib sedavõrd üldistada, et need selgitaks
inimese õppimist.
Seega paljud teadlased ületavad
kättesaadava informatsiooni piiri: nad üldistavad tulemusi valimilt
üldkogumile, nähtult ja kogetult mittenähtule ja
mktekogetule.
Tulles tagasi kirjeldava ja
järeldava statistika mõistete juurde, võime öelda, et kirjeldav statistika
tegeleb valimi (vaatlemisel saadud andmete) resümeerimise ja
kirjeldamisega, järeldava statistika ülesanne on aga üldistuste tegemine
laiema objektide hulga - üldkogumi -kohta.
Kui täpsed on aga sellised
üldistused osalt tervikule? See ongi küsimus, millega statistika laias
laastus tegeleb: ta määrab meie eksimise tõenäosuse. |
||
|
||