|
||
2. Mis on statistika ? 2.1 Statistiline mõtteviis.
Statistiline mõtteviis on meile
kõigile igapäevasest elust tuttav ja omane.
Võtame ühe lihtsa näite: ma ütlen
teile, et ma lähen täna teatrisse kahe kolleegiga, kusjuures üks neist on
190 cm pikk ja teine 165 cm pikk.
Millise järelduse te võite
kummagi kolleegi soo kohta kõige kindlamini teha, kui teil rohkem mingit
informatsiooni ei ole?
Ma arvan, et te võisite päris
veendunult väita, et üks mu kolleegidest, 190 cm pikkune, on mees ja
teine, 165 cm pikkune, on naine. Loomulikult võisite te eksida, kuid teil
on igapäevasest elust kogemus, et 190 cm pikkuseid naisi on küllalt vähe.
Muidugi ei ole te näinud kõiki mehi või kõiki naisi ning te olete
märganud, et paljud naised on paljudest meestest pikemad; kuid ometi võite
te nähtud meeste ja naiste põhjal küllalt julgelt teha üldistuse ja väita,
et üldiselt on mehed pikemad kui naised. Niisiis, enama informatsiooni
puudumisel, tundub teile väga tõenäoline, et pikk täiskasvanu on mees j a
lühike on naine.
Selliseid lihtsaid näiteid
statistilise mõtteviisi käsutamisest võib tuua veel mitmeid. Iga kord, kui
te käsutate fraase nagu: "Ma käin kinos keskmiselt kaks korda kuus" või
"Sügisel on oodata palju vihma" või "Mida varem sa kordama hakkad, seda
paremini sul eksamil läheb", teete te statistilise avalduse, kuigi te ei
ole sooritanud ühtegi arvutust. Esimeses näites on tehtud kokkuvõte
varasematest kogemustest. Teises ja kolmandas näites on aga varasemaid
kogemusi üldistatud ning tehtud ennustus üksiku aasta või siis õpilase
kohta.
Tihtipeale on meil aga vaja
kirjeldada mingeid nähtusi või nähtuste vahelisi seoseid palju täpsemini,
kui me seda teeme igapäevases vestluses.
Oma tähelepanekute põhjal
kujunenud oletuste (statistilises sõnastuses HÜPOTEESIDE) kinnitamiseks
peame me läbi viima uurimuse, mis sisaldab ANDMETE kogumist antud nähtuse
kohta, kogutud andmete töötlemist ning põhjendatud järelduste
tegemist.
Statistilise maailmavaate keskseks
mõisteks on TÕENÄOSUS, s.t. statistika ei anna meile kunagi 100% kindlust,
eriti kui tegeldakse üksiku inimese või sündmusega, vaid lubab määrata,
kui suur on võimalus selle sündmuse toimumiseks.
Statistiline mõtteviis on
mõistmine, et meie vaatlused (mõõtmised) ei saa kunagi olla täiesti täpsed
ning, et meie oletus (hüpotees) võib kehtida näiteks 95-1 (või 99-1) juhul
100-st, kuid mitte kunagi 100-1 juhul 100-st.
Näiteks laps, kelle pikkuseks me
oleme mõõtnud 162 cm, ei ole täpselt nii pikk - tema pikkus võib olla
kuskil 161,75 cm ja 162,25 cm vahel, kuid mitte täpselt 162 cm. Ning kui
me käsutame olemasolevaid vaatlusandmeid järelduste tegemiseks teiste
(mitte mõõdetud) objektide kohta, siis on meil võimalus eksida veel palju
suurem. Näiteks juhul, kui me tahame ennustada ühes klassis käivate laste
mõõtmisel saadud keskmise pikkuse põhjal teises klassis käivate laste
keskmist pikkust.
Seepärast ei saa me olla täiesti
täpsed, kuid statistika võimaldab meil määrata oma vigade ulatuse.
Seega me võime peaaegu täpselt
väita, et lapse pikkus on vahemikus 162 ± 0,25 cm; ning me võime arvutada,
et 99-1 juhul 100-st on laste keskmine pikkus teises klassis näiteks
vahemikus 162 ± 3 cm. |
||
|
||